Kivilehik "Living stones" (mix)

Kivilehik "Elavad kivid" (segu).
Väikesed, varretud, lehtsed sukulendid. Suur osa taimest on mattunud mulla alla. Maapealne osa - kaks paksu lehte, mis on 20-50 mm pikkuse varre küljes. Tema ülemine osa on täpilise mustriga, kooniline, etteulatuv või lame, lõhega kaheks jagatud, lõhest ilmuvad õisikukandja ja uued lehed. Lehtede vahetus toimub iga aasta märtsist maini, eelmise aasta lehed seejuures kuivavad.
Õitseb juuli - november, õied valged või kollased, harva oranžid, 2,5-3 cm läbimõõduga, mõnikord lõhnavad, avanevad päeva teisest poolest.
Juulis-augustis taim puhkab. Septembrist-detsembrini kasvab uuesti. Novembrist hakatakse kastmist vähendama ja detsembris lõpetatakse kastmine. Taimi hoitakse talvel temperatuuril +12+15°C. Hiliskevadel kui ilmub paar uusi lehti, taastatakse tasapisi ka kastmine. Litopseid ei väetata, või väetatakse kaktustele mõeldud väetise poole lahjema lahusega. Neile tuleb kasuks kuumal suvisel päeval pealelõunane piserdamine. Mõne aasta jooksul suureneb taim terveks kolooniaks, mis istutatakse ümber hea drenaaþiga anumasse.
Substraat valmistatakse võrdsetes osades liivast ja lehemullast. Valguse suhtes nõudlik, kevadel varjutatakse otseste päikesekiirte eest.
Litopseid on kerge seemnetega paljundada. Külvatakse turba ja liiva segusse, seemnetele puistatakse peale pisut liiva, ning hoitakse +20°C juures. Tänu suurele värvi ja kuju erinevustele on litopsid äratanud suurt huvi toataimede kollektsionääride seas.

Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Kivilehik".

* Kivilehik pärineb Lõuna- Aafrikast, kus ta kivistel jäätmaadel, platoodel kasvab umbes 40 liiki. Neil kõigil on üsna pikad juured, väga lühike maasse tõmbunud vars ja paar lihakat mitmekesise värvusega: rohelise, roosa, pruuni, oranþi, valge, isegi punase ja helesinise triipude ja täppidega lehte. Paljudel liikidel on lehtede pealispinnal nn „aknad“ – läbipaistvad kui klaas, klorofüllita koeosad. Arvatakse, et nendel on üsna suur tähtsus üleliigse intensiivse päikesevalguse hajutamisel. Peale selle, „aknad“, sarnaselt tavalisele klaasile, peegeldavad suurema osa ultravioletsetest kiirtest tagasi. Oma laialdase leviku eest ei ole kivilehikud tänu võlgu mitte ainult oma ilule, vaid ka vähenõudlikkusele.
Kuid edukaks kasvatamiseks on vaja teada nende vajadusi. Esiteks tuleb meeles pidada, et kivilehikud on äärmiselt valguselembesed. Seepärast tuleb nad paigutada alati lõunapoolsele aknalauale. Nad kasvavad kunstlikus valguses halvasti, eelistades loomulikku. Ei ole soovitav ka aeda viia – sel juhul ei saa me kontrollida niiskust. Peale selle, kivilehikud, mis on harjunud klaasi taga kasvama, võivad saada põletusi. Ärge hoidke neid ka kohas, kus nad võivad üle kuumeneda: tihedalt suletud lodþal võib temperatuur tõusta nii kõrgele, et taimed lihtsalt keevad ära (sama juhtub vahel ka kaktustega). Kõige tähtsam kivilehikute nagu ka teiste sukulentide puhul on – kastmine. Nad taluvad mõningal määral varju (dekoratiivsuse ja õitsemise arvelt), mittesobivat mullasegu, kuid liiga rikkaliku ja enneaegse kastmise korral hukkuvad. Kastmine peab vastama taimede kasvurütmile.
Kivilehikutel on kaks puhkeperioodi – talvel ja suvel (palavaga, juunist või juulist augusti keskpaiga või lõpuni). Puhkeperioodil (stagnatsioon) neid üldse ei kasteta, vaid harva võib piserdada. Kui kattekude tõmbub kipra, siis võib veidi kasta, nii et niiskuks vaid mulla pealmine kiht. Kasvuperioodil – see algab varakevadel ja lõpeb hilissügisel, mil enam pole soe – kastetakse kivilehikuid temperatuurist ja õhuniiskusest lähtuvalt, umbes kord kahe nädala tagant ja seda pealtpoolt. Alt kastmine ei ole soovitav, sest soodsaks kasvuks vajavad kivilehikud mitte vähem kui 5 cm kõrguseid potte (aga niisugune mullakiht ei kuiva ruttu).
Järsu jahenemise korral võivad juured liigniiskes mullas hukkuda, aga kui mädanik jõuab juba varde, siis on taime päästa üsna raske. Mullasegu peab kivilehikutele valima piisavalt kerge, et see 2-3 päevaga kuivaks. Mullaosakesed peavad tihedalt juurtele kinnituma.

Eng.: "Flowering stones", "Living stones". Suom.: Kivikukka, sekoitus "elävät kivet", Kivikukkalajeja. Sven.: "Levande stenar".